Omalooming

4.a klass kevad 2016 Sulekesse:
Meri, sarnasused ja erinevused
Brita Liis Pajula, 4.a klass
Maailmas on palju meresid. On Must meri, Surnumeri ja Punane meri. Punast merd kutsutakse sellepärast punaseks, et  mere põhjas on palju punaseid vetikaid ja natuke punakat tooni liiva.
Kindlasti te teate, et meri on sinine ja et on hele- ja tumesiniseid toone. Mida tumedam, seda sügavam vesi on. On ka läbipaistva veega kohtasid. See tähendab, et vesi on kas väga puhas või väga madal.
Te kõik teate, et vesi on suvel soe ja talvel külm. See on sellepärast, et talvel oleme Päikesest oma planeediga kaugemal ja siis veed jahtuvad. Aga suvel on vastupidi. Vahel mõjutavad vee soojust ka pilved, sest kui pilved on Päikesel ees, siis ei saa vesi Päikeselt soojust ja valgust.
Merel on lained, sest tuul mõjutab vett. Vesi mingis mõttes hakkab siis liikuma.
Meres elab palju kalu ja erinevaid veeloomi. Kui vett ei oleks, siis poleks kalu ja veeloomi. Kui veeloomadest juba juttu tuli, võin nimetada vaalu, delfiine, hülgeid, morski ja kaheksajalgu.
Kas te teadsite, et hai ei ole loom? Hai on tegelikult kala. Sama asi on ka raidega.
Kui sa tahad rohkem mere kohta teada saada, siis uuri raamatutest või internetist.

Saar
Mikk Viermann, 4.a klass
Kusagil kauges meres on üksik saar, mida kaitsevad hiidlained.
Kõigi meremeeste sooviks on pääseda sellele saarele ja näha, mis seal põnevat on. Aga alati, kui mõni laev saarele läheneb, tõusevad selle ümber suured ohtlikud lained.
Inimesed on juba kaua aega proovinud aru saada, kust tulevad need suured lained ja miks ei suuda laevad neist läbi sõita. Aga nad ei ole suutnud põhjust välja mõelda.
Merel meeldib laevu kimbutada. Ta ei taha, et sellele saarele astuks inimese jalg. Meri on näinud reostatud randu ja raiutud metsi, hävitatud koralle ja kalameeste võrkudes mereelukaid. See väike saar meeldib merele. See on nii puhas ja puutumatu.
Meri tundis, et peab hakkama selle saare kaitsjaks ja valvuriks. Meri hoiab väikest saart tänase päevani inimestest puutumatuna.


Minu meri
Marta Tali, 4.a klass
Minu meri on Mustoja meri. Mustoja meri on suvel soe kui supp. Talvel ta läheb jäässe. Kevadel on ta külm ja talvel tormine. Suvel ujun ma seal terve päeva. Õhtul teeme suurel kivil lõket ja kuulame muusikat. Meri on õhtul veel soojem kui päeval ja vihmadega on ta eriti soe. Kui on torm, siis on meri nii must, et ei näe midagi ja ma löön kogu aeg oma varba ära. Meri on koht, kus saan rahulikult olla. Meri ja sõbrad ja õhtune lõke on suve parim osa.

Meri ja Liiv
Kevin Männik, 4.a klass
Elasid kord Meri ja Liiv. Nad olid head sõbrad, sest Meri aitas Liiva pealt sodi ära võtta. Kahjuks ei osanud Liiv midagi vastutasuks teha. Ühel päeval mõtlesid Meri ja Liiv midagi koos ette võtta. Nad tahtsid teha koha, kus inimesed võiksid puhkamas käia. Neil ei olnud ainult veel nime. Liiv ütles: „Äkki paneks nimeks Suvi?“ Meri: „See nimi on juba võetud.“ Nad nägid, kuidas üks väike laps, umbes kuue-aastane, mängis tähtedega, mis käivad külmkapi küljes. Ta mõtles ise sõnu välja, sest tal oli päris igav. Ta ladus kokku nime Rand.
Merele ja Liivale meeldis see nimi ja nii panidki nad puhkekohale nimeks Rand.

Miks meri on soolane?
Snežanna Kolgo, 4.a klass
Irina läks perega Egiptusesse. Seal oli väga soe. Irinal oli nädal aega, et ujuda, mängida ja nautida sooja ilma. Irina läks perega hotelli, et kuskil magada. Hotellis oli ka bassein, kus sai ujuda. Järgmisel päeval läks Irina perega poodidesse ja ostis palju kommi, et pärast süüa ja teistele pakkuda. Irinal oli hea tuju, sest ta polnud käinud kohas, kus on +35 kraadi sooja. Irina läks merre ujuma. Vesi oli soe nagu basseinis. Irina sukeldus vette. Talle läks vesi suhu ja ta küsis isa käest: „Isa! Miks meri on soolane?“ Isa rääkis Irinale legendi.
Vanasti elasid merel viikingid ja piraadid. Nende vahel käis sõda. Sõda oli pikk ja kuulid said otsa. Neil oli aga palju soola. Viikingid ja piraadid pressisid soola suurteks kuulideks. Nad tulistasid vaenlasi soolakuulidega, aga mõned kuulid kukkusid vette ja sulasid ära. Sool oli segatud veega ja nii saigi merevesi soolaseks.
Irina jõudis päevitada ja tuli Eestisse tagasi pruunina. Tal oli, mida sõpradele rääkida.
4.a klass, september, vanasõnad


Oma silm on kuningas
Elas üks poiss, kelle nimi oli Karl. Karl tahtis minna kontserdile, aga ta ei saanud, sest tal oli väga palju koduseid töid. Ta oli kurb, kuid tuli tema klassikaaslane ja rääkis talle kõike, mis kontserdil nägi. Kui aga kunagi jälle see kontsert oli, siis läks poiss sinna ise. Kõik oli huvitav ja palju põnevam oma silmaga vaadates.

Artur Kotov, 4.a klass
                                                             Õnnetus ei hüüa tulles

Elas kord üks poiss Kevin.Talle meeldis väga puude otsast alla hüpata. Ükskord hüppas ta ühe puu otsast alla ja murdis käeluu. Ta viidi haiglasse. Haiglas pandi talle kips ja ta ei saand enam tükk aega ronida.
Raiko Meisner, 4.a klass




Valel on lühikesed jalad
Kord elas poiss, kelle nimi oli Juss. Juss oli tark ja hoolas poiss. Ta käis 6. klassis. Üks kord peitsid Juss ja tema sõbrad õpetaja õpiku ära. Jussi klassiõde nägi seda kõike pealt. Järgmises tunnis hakkas õpetaja oma õpikut taga otsima. Siis  ütles Jussi klassiõde, et Juss peitis koos oma sõpradega  õpiku ära. Siis sai õpetaja  vihaseks ja küsis, kas see on päriselt nii , kuid Juss vastas, et tema oli puhvetis. Siis küsis õpetaja Jussi sõprade käest, aga nad rääkisid tõtt. Juss oli kurb, et õpetaja temaga pahandas. Sellest ajast peale polnud Jussil ennam sõpru. Ja Juss ei valetanud enam kunagi.


Jens Jasper Tölpus, 4.a klass
Valel on lühikesed jalad
Elas kord üks tüdruk. Ta nimi oli Kreete. Ühel päeval ütles ta oma emale, et ta läheb trenni,
aga ise ei läinud. Kreete ei teadnud, et ema tuleb varem koju. Oligi nii ,et ema tuli varem koju
ning ema nägi Kreetet telekat vaatamas. Ema küsis: “Mis sa siin teed?“ Kreete vastas ehmunult: "Vaatan telekat.“  Miks sa trennis ei ole?“ küsis ema. “Ma ei tahtnud trenni minna,“ vastas Kreete. Ema ütles: “Aga miks?“ "Sest ma ei viitsinud minna,“ vastas“Kreete. Ja siis ütles ema targasti: “Kas sa tead seda vanasõna, et valel on lühikesed jalad?"

                                                                                                      Marleen Niitväli, 4.a klass

Hirmul on suured silmad
Üks kord, ammu aega tagasi, elas üks poiss koos oma perega ühes külas. Poissi vaevas hirm. Ta kartis üksi majas olemist ja pimedust. Järgmisel päeval, kui aeg jõudis õhtusse, pidid  vanemad kodust ära minema. Enne minekut lausus isa: „Poeg, me läheme koos emaga koosolekule. Sa jääd natukeseks ajaks üksi. Head und!“ Isa ja ema läksid ära ja poiss hakkas kartma. Ta kuulis krõbisemist ja mingi asi kukkus alla. Poiss värises terve õhtu. Isa ja ema tulid koju. Laps jooksis alla ja hüüdis: „Ema, isa midagi imelikku on köögis!“ Isa läks vaatama, mis köögis on. Isa hüüdis: “Seal on koer.“ Poiss sa aru, et ta reageeris üle.

Brita Liis Pajula, 4.a klass
                                                            
                                                            Koer on inimese parim sõber
Vanasti arvati,et koerad on inimeste vaenlased. Koerad aga aitasid inimesi. Kord läks inimene jahile ja karu tahtis ta ära süüa. Inimene hakkas karjuma ja koer tuli talle appi. Inimene oli rõõmus ja võttis ta koju. Andis talle viineri ja kana. Sellest ajast nimetatakse koera inimese parimaks sõbraks.
Snežanna, 4.a klass


Valel on lühikesed jalad
Elas kord üks poiss , ta nimi oli Martin. Talle meeldis väga valetada.  Ema küsis: “Kuidas sul koolis läks?“  Martin vastas: “Ema, kõik on korras. Mul on viied ja kõik on korras!“  Ema helistas õpetajale ja küsis: “Kas see on tõsi, et minu pojal on viied?“  Õpetaja vastas: “ Ei ole. Tal on kahed .“  Ema pani kõne kinni. Ta oli väga pettunud oma pojas.

Irina Smirnova, 4.a klass


Valel on lühikesed jalad

Üks kord kui ühel poisil läks neli kommi kaduma, mõtles  ta, kes  see võiks olla. Ta nägi ühe poisi käes  oma komme. Ta sai  aru, kes varastas  tema kommid. Poiss küsis: „Miks sa võtsid minu komme?“ Poiss  palus vabandust ja nad said pärast sõpradeks.

Kirsika Kallaste, 4.a klass



Valel on lühikesed jalad

Valel on lühikesed jalad. See tähendab seda, et su sõber ütleb sulle, et ta on su parim sõber,  siis kui sa talle kommi annad ja pärast võib välja tulla, et ta polegi su parim sõber.

                                                                                                                Kevin Kuusik, 4.a klass
Valel on lühikesed jalad
Ükspäev läksid Jan ja Jaan Tivolisse. Nad pidid ostma pileti. Jaan ütles, et tal pole raha. Jan ütles: „Ma maksan sinu eest.“ Pärast läksid Jan ja Jaan poodi ning Jan nägi Jaani rahakotis 20 eurot. Jan oli Jaanis pettunud.                                                     

                                                                                                                 Kevin Männik,4.a klass


Valel on lühikesed jalad

See vanasõna tähendab, et ei tohi valetada. Kui valetad, siis teised ei taha sind enam uskuda. Kui näiteks ütled, et mul on tunnid tehtud, siis sind keegi ei usu ja pead ette näitama. Koll valetas Trollile ja Pollile. Troll ja Poll küsisid:“Kas sul on tunnid tehtud?“  Koll valetas ja ütles:“ Jah, tegin ära.“
 Pärast, kui õpetaja vaatas töövihikut, siis seal ei olnudki tehtud. Nii tuligi välja, et Koll valetas neile ja nii tuligi see vanasõna, et valel on lühikesed jalad.

Autor Georgi Švedov, 4.a klass


Valel on lühikesed jalad

Elas kord üks poiss, kes valetas kogu aeg. Tema vale tuli kord välja ja siis ta sai oma tegude eest karistada. Õpetuseks on see, et valetada ei ole ilus.

Andres- Alex Rannaberg, 4.a klass
Valel on lühikesed jalad

Elas kord laps nimega Oliver. Tal oli sõber Joosep. Ühel päeval nad läksid poodi. Aga Joosepil polnud raha ja ta võttis mõtteks varastada. Pärast    Oliver küsis, et kuidas Joosep sai osta, kui tal raha polnud? Joosep ütles, et tal oli, aga Oliver teadis, et  polnud. Õnneks töötas Oliveri ema poes ja ta vaatas kaamera salvestatud videoet ning sai teada, et Joosep varastas.


                                                                                                                                                Rain Lepik, 4.a klass
Sõpra tunned hädas
Oli kord Maria, kellel polnud sõpru. Ta käis koolis. Ta õppis kiiresti ja hästi. Aga ta oli veidi arg. Ta klassis oli üks tüdruk, Pille, kes polnud eriti hea õppimises. Kord Maria otsustas, et otsib sõpru, aga ta ei leidnud. Maria hakkas koju minema, aga ta komistas. Pille nägi ja jooksis Maria juurde, et teda püsti aidata. Maria sai aru ,et Pille on ta sõber, sest  aitas ta püsti. Pille aga küsis Marialt koolitöös abi ja Maria oli nõus. Nüüd on nad head sõbrad.                                                                                                                       
                                                                                                                                         

                                                                                                                 Ergitta Enkel, 4.a klass
Oma silm on kuningas

Vanal ajal ei uskunud inimesed paljudesse asjadesse. Ühel päeval tuli pererahva juurde võõras, kes küsis öömaja ja süüa. Ta rääkis, et metsas elab troll. Seda juttu  muidugi pererahvas ei uskunud. Järgmisel päeval viis võõras pererahva magava trolli juurde. Nüüd uskus pererahvas trolli ja võõras lahkus.

Mikk Viermann, 4.a klass
Mida õpid noores eas ,seisab eluaeg sul peas

Elas kord väike poiss, kelle nimi on Asko. Asko käis 2.a klassis. Ta oli tark poiss, sest õppis hoolega ja hinded olid viied. Aastad möödusid ja Asko sai suuremaks ning lõpetas 12. klassi. Tema hinded olid, olid „4“ ja „5“. Ta sai sisse Tartu Ülikooli spordiakadeemiasse ja lõpetas ülikooli ja tegi oma firmad .Ta ehitas maja ning elas elu lõpuni hästi.

Miko Meiner, 4.a klass
Koer on inimese parim sõber

Koer ei reeda sind kunagi. Teda saab kõige rohkem usaldada. Ta on kasulik ja armas. Ootab sind alati, kui sa kuskilt tuled. Minul on ka kodus koer. Üks kord, kui mina veel magasin, tuli mind otsima üks sõber. Minu koer nägi, et ta tuleb. Koer tuli minu juurde, limpsis mind ja ma ärkasin üles.

Marta Tali, 4.a klass
Enne mõtle ,siis ütle
Elas kord üks tüdruk , kes kogu aeg tõstis koolis käe püsti ja  ei mõelnud ennem  läbi, kas see on õige vastus. Ta lihtsalt vastas. Üks kord õpetaja küsis väga tähtsat asja, aga siis tal läks täitsa valesti ja sai „1“. Ta proovis ära parandada ja saigi parandatud. Järgmine kord ta enne mõtles ja siis ütles.

Ketlin Kalda, 4.a klass



3.a klassi jutukesed Sulekesse 2014/15

Mina ja muusika

Brita Liis Pajula, 3.a klass


Mul on raske kirjutada muusikast. Mul pole lemmiklauljat ega lemmikansamblit. Samuti ei oska ma mängida ühtegi pilli. Aga pillimängu kuulata meeldib mulle küll. Meie klassi Kirsika mängib väga ilusasti flööti. Võiksin ka osata. Kontserditel käin rohkem suviti. Siis on palju üritusi vabas õhus. Talvel külastan balletietendusi. Ka seal kõlab kaunis muusika. Eelmisel aastal meie pere laulupeole  ei jõudnud. Vanemad on mulle rääkinud, et see on tõeline elamus, mida peaks kogema igaüks. Elan alati kaasa osalejatele saates „Su nägu kõlab tuttavalt“. Muusika on mu ümber iga päev. See on loomulik osa elust.


Käisin huvitaval kontserdil

Kirsika Kallaste, 3.a klass


Mina käin kontserditel üsna palju. See on vist sellepärast, et ma käin muusikakoolis. Mulle meeldivad erinevad pillid. Kõige rohkem aga puhkpillimuusika.

Minu viimane kontserdielamus oli Rakvere Linnaorkestri sõbrapäeva kontsert. Kontsert oli väga rõõmus ja kaasakiskuv. Kontserdil kõlas nii filmimuusikat, eurovisioonilaul, kui ka Eesti kergemat muusikat ja ka klassikalisi laule. Mulle meeldis väga lugu „Rocca- Al- Mare“, sest see oli nii ilus, meloodiline ja laulev. Veel meeldis mulle „Matise laul“ filmist „Verekivi“.

See oli kaunis kontsert.


Loomade muusika

Ergitta Enkel, 3.a klass


Oli kaunis kevadilm. Koduloomad olid õunapuu all tukkumas. Ühel seal hakkas igav ja ta röhkis valjusti. Koer oli pahane ja ütles: „Jää vait!“ Aga siga lausus: “Mul on nii igav, et võiks lausa laulda.“

See oli nii hea mõte, et loomad hakkasidki laulma. Koer tõi regipoogna ja tibud tegid tibutantsu. Lammas oli vanamoodne ja hüüdis: „ Laulemaie, laulemaie!“  Siga hakkas kõhtu trummima ja porgandihäälne küülik hakkas laulma. Kass oli nii solist kui lavastaja. Lehmal oli kelluke. Kelluke tegi kaunist rütmi. Kass oli vaimustuses. Ta hõiskas: „ Jee, hea meloodia!“

 Kukele meenus üks lauluviis. See oli hea viis. Kõik loomad teadsid, et kuke muusa oli kana. Kukk pani laulule nimeks  „Lauluvõti“.  Kana lõi nokaga vastu puud.

Kõik oli kena, kuni tuli hunt ja ulgus. Ta oli karm ja hirmutas kõik loomad ära. Peale koera ja kassi. Kukk pistis pea koera selja tagant välja. Kass küsis kartmatult: „Kas asja ka oli?“

Hunt rääkis küll, et talle meeldis nende laul. Aga tegelikult tuli ta kurja pärast.Ta võttis kukel nokast kinni. Kukk kiljatas ja hunt võttis kuke laulusõnad ära.

Pärast, kui hunt lahkus, olid kõik paanikas. Kass palus kotkast, et see tooks „Lauluvõtme“ sõnad tagasi. Kotkas oli nõus. Ta tõi sõnad tagasi ja kõik laulsid elu lõpuni.


Rebane Stiiv

Mikk Viermann, 3.a klass


Elas kord üks rebane, kelle nimi oli Stiiv. Ta läks igal hommikul kell 9.00 inimeste külla, akende alla telekat vaatama.

Enne külasse minekut tantsis rebane kaera- jaani või tibutantsu, mis olid mõnusa meloodiaga. Rebane käis mõnikord baleriinide esinemist vaatamas, sest ka seal oli nii hea meloodia. Rebane käis ka lauluvõistlustel, kus lauldi „Laulemaiet“. Lauluvõistlustel on väga hea laulurütmi kuulata.

Ühel päeval, kui rebane läks jälle inimeste külasse, kuulis ta  Stig Rästa ja Elina Borni laulu, mis oli väga porgandihäälne. Selle laulu viis oli üsna lüüriline.

Iga kord kui Stiiv seda kuulis, hakkas ta pillima, sest see oli nii ilus.


Kuidas ma ei õppinud pilli mängima

Marleen Niitväli, 3.a klass


Mina tahtsin õppida pillimängu. Ma käisin katsetel ja ütlesin seal selle pilli nimetuse, mida ma tahan õppida. Mina valisin klaveri. Ma pidin ette laulma ühe laulu, mille ma olin pähe õppinud. Veel tegime hääleharjutusi ja plaksutasime rütmi.

 Koos emaga ootasime paar nädalat ja siis läksime jalutama ja käisime ka muusikakoolis. Vaatasime tulemusi, aga seal ei olnud minu nime.

Alguses olin ma kurb, aga pärast läks mu tuju paremaks. Me rääkisime emaga, et võib millalgi teine kord uuesti proovida.

 Kuigi ma ei ole veel siiamaani uuesti proovimas käinud, siis need klaverimängud võivad mu unenägudes küll olla.

3.a klassi ühismuinasjutt, 30.oktoober 2014
Marsi kuninganna
Elas kord tüdruk. Tal olid  võluvõimed. Ta oskas lennata ja muuta ennast nähtamatuks. Tüdruk muutus nähtamatuks igakord kui lendas. Kui ta lendas liiga madalalt, siis  hakkas ta kukkuma. Tüdruk nuttis siis alati, sest tal oli väga valus. Tüdruk ütles: „Mul on nii valus!“ Ema hakkas riidlema, kuna ta ei tahtnud, et tüdruk lendaks. Aga tüdruk vaidles vastu. Ema ütles: „Sa ei tohi enam lennata! Kui sa veel lendad, siis sa jääd oma tuppa.“ Tüdruk ei tahtnud minna enda tuppa. Tüdruk nuttis ja proovis põgeneda. Ema püüdis oma tütart tagasi kutsuda, aga tüdruk ei tulnud.  Emal hakkas kurb meel. Ta mõtles lapse peale.
Kuid tüdruk lendas Kuu peale. Tüdruk nägi seal suurt kosmonauti. Kosmonaut jooksis kiiresti tüdruku juurde. Kosmonaut küsis: „Mida sa siin teed?“ Aga tüdruk ei vastanud talle.  Kosmonaut hakkas mõtlema, miks tüdruk ei vasta. Kuid tüdruk kartis võõrastega rääkida. Kosmonaut sai kurjaks. Tüdruk ehmus kosmonaudi nägu nähes.

Tüdruk lendas Marsile. Ta nägi seal tulnukaid ja kukkus tulnukute peale. Üks tulnukas ütles: „Miks sa meile otsa kukkusid?“ Tüdruk vastas: „ Ma tulin planeedilt Maa. Mu ema riidleb minuga. Ma ei taha koju tagasi minna.“ Tulnukas ütles: „Sa võiksid siia elama jääda.“   Ja teine tulnukas arvas, et tüdruk võiks olla nende kuninganna. Kõik olid nõus. Tüdrukust saigi Marsi kuninganna ja kui nad surnud ei ole, elavad nad siiamaanii õnnelikult.


Omaloomingulised jutukesed "Terves kehas terve vaim"
 

Lumememm

Jens Jasper Tölpus

Elas kord üks lumememm. Ta sõi ainult rämpstoitu ja vedeles diivani peal. Siis jäi ta haigeks. Ta võttis rohtu ning sõi tervislikku toitu ja tegi sporti. Ta sai terveks.

Suusalaager

Mikk Viermann

Mina käisin nädalavahetusel judo treeneriga suusalaagris. Me suusatasime seal ja mängisime jäähokit. Siis saime puhata. Mulle meeldis eriti jäähoki.

Viimasel päeval mängisid isad ja emad ka meiega. Ilm oli ilus ja põsed olid punased.

Elas kord üks poiss

Miko Meiner

Elas kord poiss. Ta nimi oli Siim. Ta ei söönud mitte midagi peale friikartulite. Ta jõi ainult

Coca- Colat. Ta ei käinud jooksmas ega spordipäeval.

Ta käis küll koolis. Kuid kui lapsed sööma läksid ja kõik enda käed puhtaks pesid, siis Siim ei pesnud. Ta jäi haigeks.

Siim läks koju ja hakkas rohtu võtma. Ta hakkas ka korralikult käsi pesema. Ta hakkas sööma kartulit ja liha ning kapsaid ja juurvilju ja puuvilju. Ta elas rõõmsalt ja korralikult elu lõpuni.

Hunt ja tark rebane

Snežanna Kolgo

Elas kord hunt. Ta ei söönud tervislikku toitu. Kui saabus talv, siis jäi hunt haigeks. Tuli rebane. "Miks sa ei jaluta?" küsis rebane. "Ma olen haige," vastas hunt. "Siis söö tervislikku toitu," ütles rebane. " Mis see on?" küsis hunt. "See on see, mis aitab sul terveks saada," ütles rebane. "Oi kui magus!" rõõmustas hunt. Siis sõi hunt kõik ära ja sai terveks.

Rebane, kes ei söönud liha

Ergitta Enkel

Elas kord üks rebane, kes ei söönud liha. Ta sõi kapsast ja porgandit. Ta ei joonud üldse. Ühel päeval jäi ta haigeks. Kuidas ta terveks sai? Ta läks hundi juurde. Hunt andis rebasele liha maitsta. Rebasele liha maitses. Rebane sõi nüüd ka liha ja oli terve.



1.klassi teemantluuletused emadest


Ema,
hea, ilus.
Koristamine, õppimine, kirjutamine.
Mulle meeldib emaga lugeda.
Emme.
Aleks mai 2013
Ema,
ilus, hea.
Küpsetamine, õppimine, koristamine.
Mulle meeldib emaga koristadada.
Emme.
Kirsika mai 2013
Ema,
hea, lahke.
Koristamine, magamine, söömine.
Mulle meeldib emaga mängida.
Kallis.
Kevin mai 2013
Ema,
ilus, tark.
Õppimine, mängimine, meisterdamine.
Mulle meeldib emaga õppida.
Emme.
Ergitta mai 2013
Ema,
hea, armas.
Suusatamine, tegemine, korjamine.
Vaatab, kuidas ma õpin.
Inimene.
Randel mai 2013
Ema,
kaunis, ilus.
Uisutamine, suusatamine, rullitamine.
Mul on armas emme.
Kallis.
Irina mai 2013
Ema,
hea, .naljakas.
Sportimine, uisutamine, ujumine.
Meile meeldib koos süüa.
Inimene.
Mikk mai 2013
Ema,
ilus, armas.
Jalutamine, poes käimine, toitmine.
Mulle meeldib Sinu töö.
Armas.
Brita Liis mai 2013
Ema,
ilus, lahke.
Mängimine, vaatamine, rõõmustamine.
Mulle meeldib ema supp.
Inimene
Snežanna mai 2013
Ema,
ilus, hea.
Mängimine, rattaga sõitmine, meisterdamine.
Meile meeldib koos olla.
Emme.
Marleen mai 2013
Ema,
hea, hooliv.
Jalutamine, sõitmine, koristamine.
Meile meeldib koos olla.
Emme.
Raiko mai 2013
Ema,
hea, rõõmus.
Jooksmine, poes käimine, jalgrattaga sõitmine.
Mulle meeldib emaga õppida.
Naine.
Miko mai 2013
Ema,
hea, rõõmus.
Õppimine, lugemine, ....................................................
.................................
Andres mai 2013



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar